Alles eile kirjutasin ju blogi. Ja kuidagi on eilse ja tänase vahele trüginud ikkagi 12 päeva.
Polost pole endiselt midagi kuulda ja nii ma siin siis olen.
Loen raamatuid ja mõtlen. Vaatan iseendasse, analüüsin elustikku-olustikku, püüan asjadest aru saada, vahel lihtsalt unelen ja naeran omaette.
Ei saa väga kurta.
Siiski vahel harva (aina tihemini ja varsti polegi nii harva) rallib mõtetesse mu armas-kallis Suzuki Savage (ja koos temaga kõik muu, mis mind Eestis ootab) ning häirib natu-natukene mu üldist heaolu. Tunnen tast ju puudust.
..aga mis siin ikka, ilma Suzukitagi juhtub asju.
Kas ma juba ütlesin, et hüppasin oma lemmikpüksid nr 2 batuudil katki. Täna õhtul lähen ostan uued lemmikud.
Kadri oleks nii hea eeskuju, kui ta vahel loll poleks (vaata videot).(Tegelt on ta ikkagi kuramuse hea eeskuju!)
Telefoni krediit tiksub iseenesest dataga tühjaks (ma ei kavatse uut osta). Nüüdsest on kõik vähegi Internetiga seotud settingud OFF.
Vaatamata sellele, et lugesin ajutrenni raamatu läbi, ütlen Robile ikkagi Bob.
Plaan plaane teha pole plaanis, sest ilma saab rohkem pulli. Läksime Kadriga hääletades telkima. Lõpetasime samal päeval kodus - väsinud ja märjad. (Rohkem infot saab Kadri blogist, 107nda päeva sissekandest.)
James muretseb mu pärast. Ükspäev küsis, et kellega ma Eestis abiellun.
Eile panin Ada nurka, sest tegi pahandust. Tüdruk ei saanud sealt enam ilma abita välja. Jättis näpu ukse vahele (oi, see oli niiiiiii valus).
Iirimaal võid mõnnal mai päikeselisel õhtupoolikul sörkides korraliku rahesajuga pähe saada.. venitades on jälle mõnna mai päikeseline õhtupoolik.
No ja igast asju ikka juhtub. Ma ei viitsi enam lihtsalt kirjutada.
Uue blogimiseni.
Seni mõelge, kui palju vabandusi te oma mistahes valele käitumisele leida suudate. Mõelge, kui palju vabandusi tee kuulda tahate, kui keegi teine sama valesi käitub.
Wednesday, May 18, 2011
Thursday, May 5, 2011
Sest et..
..ilus on olla! Ikka ja jälle.. vahel ilusam kui vahel, aga ikkagi ilus.
10 ja rohkem (ma ei viitsi kokku lugada, aga mitu) inimest (kellede hulgas on ka mõni eestlane) on mult küsinud, et miks ma tagasi Eestisse lähen.
Üha raskem on midagi mõistlikku vastata. Igale mu argumendile on vastuargument. Vahel on tunne, et ma ise ka ei usu oma põhjendusi.. aga no eks mõni ongi üsna uskumatu.
Lihtsalt midagi, mis paneb mõtlema põhjustele ka üleüldiselt ja siis ma vaevlen küsimuste küüsis (vastuseid otsida ei viitsi) - mispärast vihmapilved on hallid ja rõõmupilved (Kadri sõnavarast) valged; miks eksisteerib rassism, kui nahavärv pole valikuvõimalus; miks ma naeran nii kõvasti; miks midagi teadvustades hakkad teisi rohkem jälgima ja ennast rohkem kontrollima jne...
Üleüldiselt on enesedistsipliin endliselt kehvake, aega jääb aina vähemaks ja nii palju on veel vaja ära teha.
A muud huvitavat teadmist ja teadmatust, fakte ja oletusi, huumorit ja ebahuumorit..
..no ehk siis muud möla noh:
* Brasiillased on ilusad ja tantsivad hästi!
* Dublinis on hea, sest siin on mitmekesisust ja tolerantsust (või on see pigem teiste-asjadesse-nina-mitte-toppimine).
* Iirimaa päikesetõus on vaadatud. Ilus (nagu igal pool)!
* Nägin täna kahte vikerkaart korraga (mitte esimest korda.. aga on mainimist väärt).
* Kadri on mongol (tema pärast ma blogi kirjutangi, peab kuidagi teda ka siis mainima).
* Ühel hämaral varahommikul, kui meie kõik magasime, käis meil keegi kutsumata külaline ebaseaduslikult kodus, võttis ebaseaduslikult Polo võtmed ja sõitis ebaseadlikult Pologa minema. Lara pidi hommikul trammiga tööle minema.
* James ütles mulle täna vähemalt 5 korda, et ta mind armastab. Love!
-- Ükskord ütles enne midagi pahasti, sest ma ei lubanud krattusi teha. Ta ei vabandanud. Viilis ja ütles lihtsalt, et armastab mind (õpetan poissi sõnade eest vastutama - nõuan vabandust - ei, ma ei nõua liiga palju). Ma siis ütsin, et ma olen väga kurb, et ta mulle halvasti ütles ja ta peab mu ees vabandama, muidu ma taga ei räägi. Poiss läks puha endast välja.
Hiljem selgus, et ta tahtis lihtsalt, et ma talle ka ütleks, et ma teda armastan (ikkagi peaks enne vabandama.. a no mehed.. nad tahavadki alati lihtsalt pääseda).
* Ada ahvib Jamesi ja ütleb ka, et armastab mind, aga lisana saan temalt suuri musisid.
* James lakub magustoidu kaussi. Kas lapsed tulevad ise selle peale?
* Ada pühib tatist nina mu varukasse (James vähemalt pühib enda omasse).
* James ei saa aru, miks ma Larat ja Peterit hommikul, kui nad tööle lähevad, ei kallista.
* Mõlemad juba kuulutavad, et nad mind igatsevad - ma pole veel kuskile läinudki.
* Peter ostis võimu ja kidra vahele juhtme (lõpuks oli meeles). Ütles, et enam ma magada ei saa. Kitarri ta mängida oskab, aga no laul on see, mis õudusunenägusid põhjustab.
* Eesti keel on tal ka sorav, demonstreeris õhtusöögilauas - blablablaabrrrprrbulabulamulaTallinntšukapukaAnnikemulabula. Saime Laraga naerda.
* Lara on kuradima tark ja hea mäluga naine. Tahaks ka olla! (Tegelt ta igas valdkonnas ka niii tark pole.)
* Maailmas on praegu 195 iseseisvat riiki (teen tarkusega algust).
Bye-bye then!
Hoidke teate-küll-kuidas.
10 ja rohkem (ma ei viitsi kokku lugada, aga mitu) inimest (kellede hulgas on ka mõni eestlane) on mult küsinud, et miks ma tagasi Eestisse lähen.
Üha raskem on midagi mõistlikku vastata. Igale mu argumendile on vastuargument. Vahel on tunne, et ma ise ka ei usu oma põhjendusi.. aga no eks mõni ongi üsna uskumatu.
Lihtsalt midagi, mis paneb mõtlema põhjustele ka üleüldiselt ja siis ma vaevlen küsimuste küüsis (vastuseid otsida ei viitsi) - mispärast vihmapilved on hallid ja rõõmupilved (Kadri sõnavarast) valged; miks eksisteerib rassism, kui nahavärv pole valikuvõimalus; miks ma naeran nii kõvasti; miks midagi teadvustades hakkad teisi rohkem jälgima ja ennast rohkem kontrollima jne...
Üleüldiselt on enesedistsipliin endliselt kehvake, aega jääb aina vähemaks ja nii palju on veel vaja ära teha.
A muud huvitavat teadmist ja teadmatust, fakte ja oletusi, huumorit ja ebahuumorit..
..no ehk siis muud möla noh:
* Brasiillased on ilusad ja tantsivad hästi!
* Dublinis on hea, sest siin on mitmekesisust ja tolerantsust (või on see pigem teiste-asjadesse-nina-mitte-toppimine).
* Iirimaa päikesetõus on vaadatud. Ilus (nagu igal pool)!
* Nägin täna kahte vikerkaart korraga (mitte esimest korda.. aga on mainimist väärt).
* Kadri on mongol (tema pärast ma blogi kirjutangi, peab kuidagi teda ka siis mainima).
* Ühel hämaral varahommikul, kui meie kõik magasime, käis meil keegi kutsumata külaline ebaseaduslikult kodus, võttis ebaseaduslikult Polo võtmed ja sõitis ebaseadlikult Pologa minema. Lara pidi hommikul trammiga tööle minema.
* James ütles mulle täna vähemalt 5 korda, et ta mind armastab. Love!
-- Ükskord ütles enne midagi pahasti, sest ma ei lubanud krattusi teha. Ta ei vabandanud. Viilis ja ütles lihtsalt, et armastab mind (õpetan poissi sõnade eest vastutama - nõuan vabandust - ei, ma ei nõua liiga palju). Ma siis ütsin, et ma olen väga kurb, et ta mulle halvasti ütles ja ta peab mu ees vabandama, muidu ma taga ei räägi. Poiss läks puha endast välja.
Hiljem selgus, et ta tahtis lihtsalt, et ma talle ka ütleks, et ma teda armastan (ikkagi peaks enne vabandama.. a no mehed.. nad tahavadki alati lihtsalt pääseda).
* Ada ahvib Jamesi ja ütleb ka, et armastab mind, aga lisana saan temalt suuri musisid.
* James lakub magustoidu kaussi. Kas lapsed tulevad ise selle peale?
* Ada pühib tatist nina mu varukasse (James vähemalt pühib enda omasse).
* James ei saa aru, miks ma Larat ja Peterit hommikul, kui nad tööle lähevad, ei kallista.
* Mõlemad juba kuulutavad, et nad mind igatsevad - ma pole veel kuskile läinudki.
* Peter ostis võimu ja kidra vahele juhtme (lõpuks oli meeles). Ütles, et enam ma magada ei saa. Kitarri ta mängida oskab, aga no laul on see, mis õudusunenägusid põhjustab.
* Eesti keel on tal ka sorav, demonstreeris õhtusöögilauas - blablablaabrrrprrbulabulamulaTallinntšukapukaAnnikemulabula. Saime Laraga naerda.
* Lara on kuradima tark ja hea mäluga naine. Tahaks ka olla! (Tegelt ta igas valdkonnas ka niii tark pole.)
* Maailmas on praegu 195 iseseisvat riiki (teen tarkusega algust).
Bye-bye then!
Hoidke teate-küll-kuidas.
Tuesday, April 26, 2011
Änki-Kränki
Vaatasin just kuupäeva. 26.aprill.. wow, juba.
8 neljapäeva, 8 palgapäeva, 8 nädalavahetust.. kujutan ette.
Edasi tuleb pigem teadmatus.. aga teadmatuses on seda natukest, mida ootan kohati rohkem kui uut nädalavahetust.
Üleüldiselt mõtlen kojusõidust minimaalselt. Ma lihtsalt tean, et see juhtub. Küll lennukis mõelda jõuab.
Seni naudin veel kindlat sissetulekut, omakasupüüdmatut heateahtlikkust, naeratavat rõõmsameelsust, väljateenitud privileege ja austust ning mitmekesist maastikku.
Pikka juttu kirjutama ei hakka, sest tänagi on veel vaba päev (5. puhkepäev, ilus) ja tuleb nautida.
Teen siin ikka tööd, väljasõite, matku, natukest pidu ja rohkelt nalja.
Läheb hästi ja endiselt on ilus olla.
Munadepühast parim:
* Proovisime Oughterardis (maakodus) Peteri juhendamisel vähemalt viiel erineval viisil paati vette saada (ühte meetodit proovides oleks hoopi Polo peaaegu vees lõpetanud). Ta mõtleb keeruliselt, ebaloogiliselt ja lohakalt. Armas, et tal on nii toetav naine nagu on seda Lara.
* Kui matkarada on igav, siis tuleb see huvitavamaks teha - roni, rooma, hüppa.
* Headele inimestele on nii hea rääkida headest inimestes.
* Kadri ongi spontaansus!!
* Kui Kadri bussi peab ootama rohkem kui 30 minutit, siis tuleb brasiilia poistega house party'le minna.
* Ally on Änki-Kränki, aga ikka veel parim beatbox.
* Saime iiri härra käest sõimata, sest ta oleks oma koera oma rattaga alla ajanud. Milles meie süüdi oleme!? (Okei, jaa, me ajasime koera taga. Trükin ja naeran ning mõtlen, kas see oli minu idee.)
* Purjus galway noormeestest ei pruugi isegi uganda aktsendiga, minimaalse inglise keele oskusega, sürr väärnimedega, segaduse tekitamisega ja näkku naermisega lahti saada. A no põhiline, et endal ja teistel huvitav on.
* Enne hommikusööki tulebki kõht tühjaks jalutada (otsisime Galways sobivat söögikohta, lõpetasime seal kust alustasime).
* Me ei ole Iirmaal turistid!
* Oskan juba autoga natuke sõita, aga Kadri kihutada ei luba.
* Ally suudab päris pikalt cranky olla.
* Irimaa on ilus!
(Ma ei viitsi rohkem..)
Tsau-blau!
Varsti näemegi ju varsti.
8 neljapäeva, 8 palgapäeva, 8 nädalavahetust.. kujutan ette.
Edasi tuleb pigem teadmatus.. aga teadmatuses on seda natukest, mida ootan kohati rohkem kui uut nädalavahetust.
Üleüldiselt mõtlen kojusõidust minimaalselt. Ma lihtsalt tean, et see juhtub. Küll lennukis mõelda jõuab.
Seni naudin veel kindlat sissetulekut, omakasupüüdmatut heateahtlikkust, naeratavat rõõmsameelsust, väljateenitud privileege ja austust ning mitmekesist maastikku.
Pikka juttu kirjutama ei hakka, sest tänagi on veel vaba päev (5. puhkepäev, ilus) ja tuleb nautida.
Teen siin ikka tööd, väljasõite, matku, natukest pidu ja rohkelt nalja.
Läheb hästi ja endiselt on ilus olla.
Munadepühast parim:
* Proovisime Oughterardis (maakodus) Peteri juhendamisel vähemalt viiel erineval viisil paati vette saada (ühte meetodit proovides oleks hoopi Polo peaaegu vees lõpetanud). Ta mõtleb keeruliselt, ebaloogiliselt ja lohakalt. Armas, et tal on nii toetav naine nagu on seda Lara.
* Kui matkarada on igav, siis tuleb see huvitavamaks teha - roni, rooma, hüppa.
* Headele inimestele on nii hea rääkida headest inimestes.
* Kadri ongi spontaansus!!
* Kui Kadri bussi peab ootama rohkem kui 30 minutit, siis tuleb brasiilia poistega house party'le minna.
* Ally on Änki-Kränki, aga ikka veel parim beatbox.
* Saime iiri härra käest sõimata, sest ta oleks oma koera oma rattaga alla ajanud. Milles meie süüdi oleme!? (Okei, jaa, me ajasime koera taga. Trükin ja naeran ning mõtlen, kas see oli minu idee.)
* Purjus galway noormeestest ei pruugi isegi uganda aktsendiga, minimaalse inglise keele oskusega, sürr väärnimedega, segaduse tekitamisega ja näkku naermisega lahti saada. A no põhiline, et endal ja teistel huvitav on.
* Enne hommikusööki tulebki kõht tühjaks jalutada (otsisime Galways sobivat söögikohta, lõpetasime seal kust alustasime).
* Me ei ole Iirmaal turistid!
* Oskan juba autoga natuke sõita, aga Kadri kihutada ei luba.
* Ally suudab päris pikalt cranky olla.
* Irimaa on ilus!
(Ma ei viitsi rohkem..)
Tsau-blau!
Varsti näemegi ju varsti.
Friday, April 8, 2011
..veereb..
Jou!
Eile oli sitt päev, aga neljapäevad ongi Kadri sõnul mõttetud, niiet suva. Saan üle.
Ja vahel on hea, kui on sellised torisemise päevad ka (ainult Jamesil ja Adal pole nii hea, sest ma olen siis kogemata veits kurjem).
Täna on ka natuke selline päev, aga ma saan sellest üle juba enne kui päev otsa lõppeda jõuab. Lubadus endale!
Aga muud juttu ka..
Hetkel näiteks imestan, kui tähtsat rolli mängivad mu elus (meie kõigi elus) teised inimesed. Teadvustan lõpuks ka selle tõsiasja kirjalikult. Vaatan enda ümber olevaid inimesi ja saan aru, kui olulisi valikuid ma oma elus teinud olen. Saan aru, kui palju rohkem ma ümbristevat teadlikult analüüsida võiksin.
Imeline on seegi, kui olulist rolli ma ise teiste elus mängin. Ilmselge, lihtne ja loogiline, aga imeline.
Mõtlen, kui palju vastutust ma kannan. Mõtlen, kas ma ise seda kõike üksi kandma peaks. Siinkohal lihtsalt tunnistan, et mõned oskavadki paremini anda, teised võtta. Mina oskan vastutust võtta, aga mitte alati ei viitsi ma seda kõike kanda. Ja tegelikult ma ei arva, et ma olen ülearu laisk või liiga mugav. Kui keegi ütleks mulle, et elu ei peagi lihtne olema, siis nüüd ma saaks sellest aru nii, et elu ei peagi raske olema. Osa vastutusest, mis pole minu vastutada, annan ära. Lubadus endale!
Ja lihtsalt illustreerimaks mu huina-muinat mainin... Ma olen enda üle väga uhke, et ma oma baka uurimustöö viimasel hetkel tegin, et ma endast 100% selle tegemisel ei andnud. See polnudki mulle nii oluline! Selle arvelt sain millelegi enda jaoks tähtsamale rohkem tähelepanu pöörata.
Panen kõrva taha - kõike lihtsalt ei jõua, ära raba end pooleks kellegi teise eesmärkide nimel, võta aeg maha ja mõtle, mis on sinu jaoks oluline, näe vaeva enda eesmärkide täitmisel.
Ja pulli ka..
1. aprillil läksime Kadriga Ally sünnale. Allyl on parim beat box ever - kuulake.
Monteerisin elus esimest korda kokku komöödia - vaadake.
Ada räägib vahel oma kujuteldavate sõpradega, loobib tokki oma kujuteldavale koerale ja jookseb eest mu kujuteldavalt ahvilt.
Ma vist pole seda ka maininud, et hoovist välja tagurdades vigastasin meie niigi katkist küljepeeglit. Sõiduoskus on 5+..
Ja vahel sõidan lastele järgi Jamesi tõukerattal (häbi tundmata).
..Sain just Peterilt sõnumi:
"Hi annike running late but hope to cach up with you later and take kids somewhere nice! So do what you have to do and I will cach you later! Hopefully 3pm ish Peter"
Esiteks, miks ma väikese tähega olen!?
Teiseks pole ta mulle öelnudki, mis kell ta täna koju tuleb (mainis lihtsalt, et äkki jõuab varem).
Kolmandaks, 'do what you have to do' - lubage lihtsalt naerda.
Neljandaks cachib ta kaks korda - üle ka pingutada ei tasu.
Ja viiendaks, olen täna lastevanemate suhtes eriti sarkastiline.
Üleüldiselt ongi päev juba parem.
Lõpetuseks - elu õpetab nii kuradima palju!
Tsau-blau!
Peaaegu oleks unustanud.. panin pilte ka üles: http://public.fotki.com/AnnikeT/.
Eile oli sitt päev, aga neljapäevad ongi Kadri sõnul mõttetud, niiet suva. Saan üle.
Ja vahel on hea, kui on sellised torisemise päevad ka (ainult Jamesil ja Adal pole nii hea, sest ma olen siis kogemata veits kurjem).
Täna on ka natuke selline päev, aga ma saan sellest üle juba enne kui päev otsa lõppeda jõuab. Lubadus endale!
Aga muud juttu ka..
Hetkel näiteks imestan, kui tähtsat rolli mängivad mu elus (meie kõigi elus) teised inimesed. Teadvustan lõpuks ka selle tõsiasja kirjalikult. Vaatan enda ümber olevaid inimesi ja saan aru, kui olulisi valikuid ma oma elus teinud olen. Saan aru, kui palju rohkem ma ümbristevat teadlikult analüüsida võiksin.
Imeline on seegi, kui olulist rolli ma ise teiste elus mängin. Ilmselge, lihtne ja loogiline, aga imeline.
Mõtlen, kui palju vastutust ma kannan. Mõtlen, kas ma ise seda kõike üksi kandma peaks. Siinkohal lihtsalt tunnistan, et mõned oskavadki paremini anda, teised võtta. Mina oskan vastutust võtta, aga mitte alati ei viitsi ma seda kõike kanda. Ja tegelikult ma ei arva, et ma olen ülearu laisk või liiga mugav. Kui keegi ütleks mulle, et elu ei peagi lihtne olema, siis nüüd ma saaks sellest aru nii, et elu ei peagi raske olema. Osa vastutusest, mis pole minu vastutada, annan ära. Lubadus endale!
Ja lihtsalt illustreerimaks mu huina-muinat mainin... Ma olen enda üle väga uhke, et ma oma baka uurimustöö viimasel hetkel tegin, et ma endast 100% selle tegemisel ei andnud. See polnudki mulle nii oluline! Selle arvelt sain millelegi enda jaoks tähtsamale rohkem tähelepanu pöörata.
Panen kõrva taha - kõike lihtsalt ei jõua, ära raba end pooleks kellegi teise eesmärkide nimel, võta aeg maha ja mõtle, mis on sinu jaoks oluline, näe vaeva enda eesmärkide täitmisel.
Ja pulli ka..
1. aprillil läksime Kadriga Ally sünnale. Allyl on parim beat box ever - kuulake.
Monteerisin elus esimest korda kokku komöödia - vaadake.
Ada räägib vahel oma kujuteldavate sõpradega, loobib tokki oma kujuteldavale koerale ja jookseb eest mu kujuteldavalt ahvilt.
Ma vist pole seda ka maininud, et hoovist välja tagurdades vigastasin meie niigi katkist küljepeeglit. Sõiduoskus on 5+..
Ja vahel sõidan lastele järgi Jamesi tõukerattal (häbi tundmata).
..Sain just Peterilt sõnumi:
"Hi annike running late but hope to cach up with you later and take kids somewhere nice! So do what you have to do and I will cach you later! Hopefully 3pm ish Peter"
Esiteks, miks ma väikese tähega olen!?
Teiseks pole ta mulle öelnudki, mis kell ta täna koju tuleb (mainis lihtsalt, et äkki jõuab varem).
Kolmandaks, 'do what you have to do' - lubage lihtsalt naerda.
Neljandaks cachib ta kaks korda - üle ka pingutada ei tasu.
Ja viiendaks, olen täna lastevanemate suhtes eriti sarkastiline.
Üleüldiselt ongi päev juba parem.
Lõpetuseks - elu õpetab nii kuradima palju!
Tsau-blau!
Peaaegu oleks unustanud.. panin pilte ka üles: http://public.fotki.com/AnnikeT/.
Wednesday, March 23, 2011
Olen boss!
Hakkan laiskusest võitu saama.. kui üleüldiselt olen kannatamatu ja rutakas, siis siinkohal ütleks: "Tasa ja targu!"
Olen õige otsa kätte saanud ja rohkem endasse vaatama hakanud. Julgen nüüd endalegi ausalt tunnistada, et tulin Iirimaale midagi otsima - ise ennast. Palju mul SIIN neid lähedasi on, kellele midagi loogilist ja iseenesestmõistetavat öelda. Ainult ma-ise (ja mõned veel). Veel enne huumorit mainin - ma ei tulnud, et põgeneda. Ma tulin, sest ma ei osanud midagi muud peale hakata.
A pulli ja meeleolu on siin korralikut. Enamuse ajast ikka naeran, niiet olen terve.
Peter näiteks näitas Larale ahvi pilti ja ültes, et see meenutab mind.
Adaga kõndisime koolist koju ja naabriplika kõndis roosa kotiga mööda. Ada: "Hi, I like your bag." Naaber: "Hi, I like your hat." Jalutame siis mõned sammud edasi. Ada: "Do I have a bag in my head or what." Jalutame veel mõned sammud edasi... siis mul koidab ja ma purskan naerma. Tirts sai alles 3 ja iroonia juba selge.
Täna õhtusöögiks saime kõik ainult pool magustoitu, sest öösel oli Peter üles ärganud ja selle esimese poole üksi ära söönud.
Peter üles nii muuseas, et mul on päris funky'd tossud.
Maja ees haiseb meil koerasita järgi (mõni naabrikoer vist), maja taga kanasita (väetis). James hoiab nina kinni, kui me omal territooriumil viibime.
Kadri on lihtsalt naljakas (http://www.youtube.com/user/kaltsmalts#p/u/3/J1IezgBaups, http://www.youtube.com/user/kaltsmalts#p/u/2/Mf_P8aLp6T4, http://www.youtube.com/user/kaltsmalts#p/u/1/rl0qwGhgMak, http://www.youtube.com/user/kaltsmalts#p/u/4/GSVLZFnQEA8).
Ja no mu huumorit teate ise ka.
Olen boss!
Tšau!
...a ja ärge unustage, kõik ei ole nii nagu peab; kõik on nii, nagu te tahate.
..ja Elvis on kunn!
Olen õige otsa kätte saanud ja rohkem endasse vaatama hakanud. Julgen nüüd endalegi ausalt tunnistada, et tulin Iirimaale midagi otsima - ise ennast. Palju mul SIIN neid lähedasi on, kellele midagi loogilist ja iseenesestmõistetavat öelda. Ainult ma-ise (ja mõned veel). Veel enne huumorit mainin - ma ei tulnud, et põgeneda. Ma tulin, sest ma ei osanud midagi muud peale hakata.
A pulli ja meeleolu on siin korralikut. Enamuse ajast ikka naeran, niiet olen terve.
Peter näiteks näitas Larale ahvi pilti ja ültes, et see meenutab mind.
Adaga kõndisime koolist koju ja naabriplika kõndis roosa kotiga mööda. Ada: "Hi, I like your bag." Naaber: "Hi, I like your hat." Jalutame siis mõned sammud edasi. Ada: "Do I have a bag in my head or what." Jalutame veel mõned sammud edasi... siis mul koidab ja ma purskan naerma. Tirts sai alles 3 ja iroonia juba selge.
Täna õhtusöögiks saime kõik ainult pool magustoitu, sest öösel oli Peter üles ärganud ja selle esimese poole üksi ära söönud.
Peter üles nii muuseas, et mul on päris funky'd tossud.
Maja ees haiseb meil koerasita järgi (mõni naabrikoer vist), maja taga kanasita (väetis). James hoiab nina kinni, kui me omal territooriumil viibime.
Kadri on lihtsalt naljakas (http://www.youtube.com/user/kaltsmalts#p/u/3/J1IezgBaups, http://www.youtube.com/user/kaltsmalts#p/u/2/Mf_P8aLp6T4, http://www.youtube.com/user/kaltsmalts#p/u/1/rl0qwGhgMak, http://www.youtube.com/user/kaltsmalts#p/u/4/GSVLZFnQEA8).
Ja no mu huumorit teate ise ka.
Olen boss!
Tšau!
...a ja ärge unustage, kõik ei ole nii nagu peab; kõik on nii, nagu te tahate.
..ja Elvis on kunn!
Sunday, March 6, 2011
Päiksepoolses toas on soe!
Mu tuba on ainult varajastel hommikutundidel päiksepoolne (asi seegi tegelt).
Aga ühel (ja kõigil ülejäänutel) parajalt laisal pühapäeval (mis ei tähenda, et teised päevad laisad pole) saan pidžaamas lõunastades (vahel lõunastan ka laupäeviti ööriietes) ka köögiaknast tuppakiirgavat päikest (kui ta pilve taga pole) nautida. Ja NIIIII hea on! Ausalt kohe..
A ja otsustasin (juba mitmendat korda), et homme alustan mõtete klaarimisega. Näis, mis saab. Ilmselgelt on see sama raske, kui suitsetamisest loobumine. Aga ma ei anna alla!
Nii muuseas.. Käisin poes. Teenindaja küsis, kas mul on külm. Soojast südamest naratasin ja ütlesin, et ei ole, mul käed lihtsalt ongi vahel külmad.
Kodumaalased, kui ma tulen, siis olge ka mu vastu soojad, eksju. Ma üldse ei kritiseeri ega midagi.. aga päriselt ka on endal toredam olla.
Tsau-blau. Seiklustest räägin, kui neid tuleb. Praegu veel üritan laiskusega toime tulla (jaa, Annike, ma tean, et sa väga ei pinguta selle nimel, aga kamoon, sa oled blogis teistele lubanud. Püüa siis olla ikka!)
Aga ühel (ja kõigil ülejäänutel) parajalt laisal pühapäeval (mis ei tähenda, et teised päevad laisad pole) saan pidžaamas lõunastades (vahel lõunastan ka laupäeviti ööriietes) ka köögiaknast tuppakiirgavat päikest (kui ta pilve taga pole) nautida. Ja NIIIII hea on! Ausalt kohe..
A ja otsustasin (juba mitmendat korda), et homme alustan mõtete klaarimisega. Näis, mis saab. Ilmselgelt on see sama raske, kui suitsetamisest loobumine. Aga ma ei anna alla!
Nii muuseas.. Käisin poes. Teenindaja küsis, kas mul on külm. Soojast südamest naratasin ja ütlesin, et ei ole, mul käed lihtsalt ongi vahel külmad.
Kodumaalased, kui ma tulen, siis olge ka mu vastu soojad, eksju. Ma üldse ei kritiseeri ega midagi.. aga päriselt ka on endal toredam olla.
Tsau-blau. Seiklustest räägin, kui neid tuleb. Praegu veel üritan laiskusega toime tulla (jaa, Annike, ma tean, et sa väga ei pinguta selle nimel, aga kamoon, sa oled blogis teistele lubanud. Püüa siis olla ikka!)
Friday, February 25, 2011
Jälle reede
Reede reede järel. Koguaeg ainult reeded. Müstika!
Eile oli vähemalt +14 kraadi sooja (Kadri andmetel +18). Päikesepõletust õnneks ei saanud.
Käisin ahviperega loomaaias ahve vaatamas:
* James kardab tarantleid, mu arust on nad küll nunnud.
* Ada võtaks koju tiigri, kui too teda ära ei sööks.
* Tore on loomi vaadata, aga loomaaed on veits ikka kurb koht ka.
-- Ooja Peter tahtis mulle tipptunnil trikki näidata ja kiiret teed pidi koju sõita. Feilis täiega - ütleme, et 13 km ja vähemalt 2 tundi sõitu.
(Harjutan konspekteerimist, et meelest ära ei läheks.)
Nii üleüleüldiselt.. viimasel ajal on vahel tihti koguaeg siuke tunne, nagu oleks armunud.
A ja ostsin tennised.. ja multivitamiine.
Ilu on ilus.
Läheb ikka veel hästi ja varsti näeme. Igatsen teid vahel natuke. Hoidke!
Eile oli vähemalt +14 kraadi sooja (Kadri andmetel +18). Päikesepõletust õnneks ei saanud.
Käisin ahviperega loomaaias ahve vaatamas:
* James kardab tarantleid, mu arust on nad küll nunnud.
* Ada võtaks koju tiigri, kui too teda ära ei sööks.
* Tore on loomi vaadata, aga loomaaed on veits ikka kurb koht ka.
-- Ooja Peter tahtis mulle tipptunnil trikki näidata ja kiiret teed pidi koju sõita. Feilis täiega - ütleme, et 13 km ja vähemalt 2 tundi sõitu.
(Harjutan konspekteerimist, et meelest ära ei läheks.)
Nii üleüleüldiselt.. viimasel ajal on vahel tihti koguaeg siuke tunne, nagu oleks armunud.
A ja ostsin tennised.. ja multivitamiine.
Ilu on ilus.
Läheb ikka veel hästi ja varsti näeme. Igatsen teid vahel natuke. Hoidke!
Subscribe to:
Posts (Atom)