Mu tuba on ainult varajastel hommikutundidel päiksepoolne (asi seegi tegelt).
Aga ühel (ja kõigil ülejäänutel) parajalt laisal pühapäeval (mis ei tähenda, et teised päevad laisad pole) saan pidžaamas lõunastades (vahel lõunastan ka laupäeviti ööriietes) ka köögiaknast tuppakiirgavat päikest (kui ta pilve taga pole) nautida. Ja NIIIII hea on! Ausalt kohe..
A ja otsustasin (juba mitmendat korda), et homme alustan mõtete klaarimisega. Näis, mis saab. Ilmselgelt on see sama raske, kui suitsetamisest loobumine. Aga ma ei anna alla!
Nii muuseas.. Käisin poes. Teenindaja küsis, kas mul on külm. Soojast südamest naratasin ja ütlesin, et ei ole, mul käed lihtsalt ongi vahel külmad.
Kodumaalased, kui ma tulen, siis olge ka mu vastu soojad, eksju. Ma üldse ei kritiseeri ega midagi.. aga päriselt ka on endal toredam olla.
Tsau-blau. Seiklustest räägin, kui neid tuleb. Praegu veel üritan laiskusega toime tulla (jaa, Annike, ma tean, et sa väga ei pinguta selle nimel, aga kamoon, sa oled blogis teistele lubanud. Püüa siis olla ikka!)
No comments:
Post a Comment