..veereb..

Jou!

Eile oli sitt päev, aga neljapäevad ongi Kadri sõnul mõttetud, niiet suva. Saan üle.
Ja vahel on hea, kui on sellised torisemise päevad ka (ainult Jamesil ja Adal pole nii hea, sest ma olen siis kogemata veits kurjem).
Täna on ka natuke selline päev, aga ma saan sellest üle juba enne kui päev otsa lõppeda jõuab. Lubadus endale!

Aga muud juttu ka..

Hetkel näiteks imestan, kui tähtsat rolli mängivad mu elus (meie kõigi elus) teised inimesed. Teadvustan lõpuks ka selle tõsiasja kirjalikult. Vaatan enda ümber olevaid inimesi ja saan aru, kui olulisi valikuid ma oma elus teinud olen. Saan aru, kui palju rohkem ma ümbristevat teadlikult analüüsida võiksin.
Imeline on seegi, kui olulist rolli ma ise teiste elus mängin. Ilmselge, lihtne ja loogiline, aga imeline.
Mõtlen, kui palju vastutust ma kannan. Mõtlen, kas ma ise seda kõike üksi kandma peaks. Siinkohal lihtsalt tunnistan, et mõned oskavadki paremini anda, teised võtta. Mina oskan vastutust võtta, aga mitte alati ei viitsi ma seda kõike kanda. Ja tegelikult ma ei arva, et ma olen ülearu laisk või liiga mugav. Kui keegi ütleks mulle, et elu ei peagi lihtne olema, siis nüüd ma saaks sellest aru nii, et elu ei peagi raske olema. Osa vastutusest, mis pole minu vastutada, annan ära. Lubadus endale!
Ja lihtsalt illustreerimaks mu huina-muinat mainin... Ma olen enda üle väga uhke, et ma oma baka uurimustöö viimasel hetkel tegin, et ma endast 100% selle tegemisel ei andnud. See polnudki mulle nii oluline! Selle arvelt sain millelegi enda jaoks tähtsamale rohkem tähelepanu pöörata.
Panen kõrva taha - kõike lihtsalt ei jõua, ära raba end pooleks kellegi teise eesmärkide nimel, võta aeg maha ja mõtle, mis on sinu jaoks oluline, näe vaeva enda eesmärkide täitmisel.

Ja pulli ka..
1. aprillil läksime Kadriga Ally sünnale. Allyl on parim beat box ever - kuulake.
Monteerisin elus esimest korda kokku komöödia - vaadake.
Ada räägib vahel oma kujuteldavate sõpradega, loobib tokki oma kujuteldavale koerale ja jookseb eest mu kujuteldavalt ahvilt.
Ma vist pole seda ka maininud, et hoovist välja tagurdades vigastasin meie niigi katkist küljepeeglit. Sõiduoskus on 5+..
Ja vahel sõidan lastele järgi Jamesi tõukerattal (häbi tundmata).

..Sain just Peterilt sõnumi:
"Hi annike running late but hope to cach up with you later and take kids somewhere nice! So do what you have to do and I will cach you later! Hopefully 3pm ish Peter"
Esiteks, miks ma väikese tähega olen!?
Teiseks pole ta mulle öelnudki, mis kell ta täna koju tuleb (mainis lihtsalt, et äkki jõuab varem).
Kolmandaks, 'do what you have to do' - lubage lihtsalt naerda.
Neljandaks cachib ta kaks korda - üle ka pingutada ei tasu.
Ja viiendaks, olen täna lastevanemate suhtes eriti sarkastiline.

Üleüldiselt ongi päev juba parem.

Lõpetuseks - elu õpetab nii kuradima palju!
Tsau-blau!

Peaaegu oleks unustanud.. panin pilte ka üles: http://public.fotki.com/AnnikeT/.