täna ma suuri tähti ei trüki. lihtsalt niisama.
aga muidu.. on pohmapäev ja olen rõõmus. mitte sellepärast, et ma varsti koju tulen, vaid sellepärast et maailmas on nii palju häid asju. ma tean, et pahasid on ka, aga täna on mul neist suvam.
ja mul nii hea meel, et mul palju häid inimesi ümber on. siia juurde ütlen, et ma õnne kui saatuse heasse tahtesse ei usu, usun iseendasse ja mõtlen, et olen õiged otsused teinud (niikuinii on kõik otsused õiged, sest ka vigadest õpitakse).
kui ma 7ndal veebruaril stillorgani kino juurest koju läksin, ratta võtsin ja dundrumi kino juurde sõitsin, siis ma veel ei teadnud, et seegi õige otsus mu heade inimeste ringkonda laiendab. ega neile asjadele ju ei mõtle ka alati. igatahes on mul nüüd üks hästi toretore sõber. tean, et armastus on üks imelik asi ja mina talle definitsiooni sõnastada ei oska, aga täna ütlen kirjalikult, et mina armastan kadrit. kõigi tema heade ja veadega. mis siis, et ta ei arva, et see on naljakas, kui ma hästi purjus olen; mis siis, et ta mulle koguaeg 'loll' ütleb; mis siis, et ta vahepeal mu hellale hingele haiget teeb; mis siis, et ta arvab, et ma talle jäätist ostma pean ja mis siis, et ta täiuslik pole. keegi meist ju pole (ja ma tean, et ma ka pole!). ega mul polegi täiuslikkust vaja. mul on head sõpra vaja.
ja vot ma usun õnne kui sügavat rahulolu ning sellele usule toetudes ütlen, et olen õnnelik!
lõpetuseks lisan, et plaanisin pikemalt blogida, aga siis jääks kadri armastus veits varju ja äkki ta saaks pahaseks. ta on täna kuidagi torisemise tujus.
(tegelt ma lihtsalt ei viitsi enam kirjutada, pohmapäev siiski.)
Tsau-pakaa
Maailma ARMAS.
ReplyDelete